Koostajad: Tiit Raik, Teet Uuemõis, Heldi Aia
Tööd alustas rahvuslik ringhääling: 16.jaanuaril oli esimene oletatav saade Haapsalust; 11.mail aga tunnustatud esisaade Haapsalust. Esimest raadioaparaati oli Eestis demonstreeritud juba 1921.a. sügisel. [Allikas: Eesti Raadio kroonikaleht]
IBM Mainframe
Esimeseks laiemaks katseks tuua arvutid õppetöösse peetakse 1959. aastal Illinois ülikoolis alguse saanud PLATO projekti.
Septembris sai Tartu Ülikool esimese arvuti Ural 1. Sellele ei olnud NL-s muid tahtjaid, Moskvas-Leningradis olid Uralid juba olemas. Tartus osati arvutit tahta Ameerika Häälest kuuldu põhjal. 1963 Tartu Riiklik Ülikool sai arvuti Ural 4. Pandi nurgakivi Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskusele (valmis sai ehitis 1972.aastal). Detsembris loodi Nõo Keskkooli arvutuskeskus. Elektronlampidel töötav Ural-1 oli esimene üldhariduskoolis paiknev arvuti Nõukogude Liidus. Samal aastal algasid direktori Kalju Aigro eestvedamisel koolis arvutitunnid.
Ülo Kaasik Ural-1 juhtpuldis. Koos ülikooli tollase prorektor. Harald Keresega kirjutas ta sobiva põhjenduse, mis sai aluseks arvuti jõudmisele Eestisse ja Tartu Ülikooli. Foto on pärit raamatust «Pool sajandit arvutit Tartu Ülikoolis».
Dotsent Ülo Kaasiku ja tema kolleegide entusiastliku töö tulemusena käivitati Tartu Riikliku Ülikooli esimene arvuti. See oli toona ainus arvuti Eestis. Allikas: Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kodulehekülg http://www.cs.ut.ee/et/instituut/ajalugu
Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli.
Programmeerimise õpetamise tarbeks arendati 1964 aastal lihtne programmeerimiskeel BASIC (1964)
1964 – loodi Nõo keskkooli matemaatika ja füüsika süvaklassid. Direktorina töötas sel ajal Kalju Aigro. 1965 – kool sai Tartu ülikoolist elektronarvuti Ural-1 ning hakati õpetama programmeerimist. Allikas: Õpetajate Leht 28.11.2014 http://opleht.ee/19371-noo-reaalhariduse-esimene-poolsajand/
Arvutiõpetuse ajalugu Tallinna Ülikoolis ulatub aastasse 1965, kui taasavatud matemaatika eriala õppekavasse lülitati kursused: arvutid ja programmeerimine mahuga 120 tundi ning matemaatiline loogika. Väikeste muudatustega 1978. a ja 1983. a kehtis see õppekava kuni 1986. aastani
Programmeerimise õpetamise tarbeks arendati 1967 aastal järgmine programmeerimiskeel LOGO http://en.wikipedia.org/wiki/Logo_(programming_language) http://www.ise.ee/cdrom/cd3/logo/
Asutati Tallinna Tehnikaülikooli Arvutuskeskus, mille esimeseks arvutiks sai Minsk 22. 1972 Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskus sai arvuti Minsk 32. [Allikas 3] 1974Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskus sai arvuti EC 1020. 1975Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskus sai arvuti WANG 2200. 1976Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskus sai arvuti EC 1022. 1977Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskus sai arvuti EC 1022; teine EC 1022 saadi 1979.aastal. 1981 Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskus sai esimesed miniarvutid SM-1201.07, SM-1403.01. 1983 Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskus sai arvuti EC 1055M. 1985Valmis Tallinna Tehnikaülikooli arvutuskeskuse uus hoone. Saabusid esimesed 8-bitised personaalarvutid SHARP MX 800.
1971. aasta märtsis sai Tallinna Ülikooli eelkäija, Tallinna Pedagoogikaülikool, esimese arvuti NAIRI-2, ning järgmise 1974. aastal.
1970-ndate lõpus olid personaalarvutid USA koolides juba laiemalt levinud ning nendele hakati looma spetsiaalset õpitarkvara. Tol ajal levinud õpitarkvara liigiks olid intelligentsed tuutorsüsteemid (ingl. k. intelligent tutoring system), mis võimaldasid õppematerjalide esitamist ja teadmiste testimist (Molnar, 1997).
J. Afanasjev Kõigi NSV Liidu keskharidust andvate õppeasutuste tun niplaanides on alates 1985/86. õppeaastast aine KAHEST SUUNAST ARVUTITE RAKENDAMISEL KOOLIS J. Afanasjev Kõigi NSV Liidu keskharidust andvate õppeasutuste tun niplaanides on alates 1985/86. õppeaastast aine "Informaa tika ja arvutustehnika alused"
Kirjastus: Valgus Sisu: Märksõnad: programmeerimine Basic (programmeerimiskeel) arvutiprogrammid arvutiõpetus informaatika arvutiõpetus kõrgkooliõpikud
Aastal 1986 toodi kooli esimesed AGAT arvutid (10). Nendega asusid tööle õpetaja Henn Tarro ning õpilased. Üksteist toetades loodi uusi digitaalseid väärtusi järgnevatele põlvedele.
1989. aastal asutati iseseisev informaatika kateeder; juhatama asus seda dots Peeter Normak.
1986. aastal algas matemaatikaõpetajate ettevalmistamisel üleminek uutele õppekavadele, mille puhul lõpetaja sai keskkooli matemaatika ja informaatika ning põhikooli füüsika õpetaja kutse. Seoses sellega vähendati füüsika ja astronoomia tunde ning informaatika ja arvutusmatemaatika tundide arv kasvas 384 tunnile. Informaatikat ja arvutiõpetust õpetati matemaatika kateedri koosseisus .
Autor(id): A. P. Jeršov, V. M. Monahov, A. A. Kirjastus: Valgus Linn: Tallinn Aasta: 1987 Originaalkeel: eesti keel Sisu: Arvuti on informatsiooni automaattöötluse masin, mis koosneb protsessorist, mälust (mäluseadmeist) ja välisseadmeist ehk perifeerseadmeist. Märksõnad: programmeerimine Basic (programmeerimiskeel) arvutiprogrammid arvutiõpetus informaatika arvutiõpetus kõrgkooliõpikud
Yamaha MSX Personal Arvuti klass
Juku valmis Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroos (EKTA) 1988. aastal.[1] Masstootmises valmistati Jukusid Narva tehases Baltijets,[2] hiljem "Estron".[3] Jukudes kasutati Nõukogude Liidus toodetud 8-bitist mikroprotsessorit КР580ВМ80А, mis oli mikroprotsessori Intel i8080A koopia. Koolide tarbeks toodetud Jukude standardkonfiguratsiooni kuulus 5,25-tolline kettaseade,[viide?] välismäluna kasutati ka lindiseadmeid (nt kassettmakke[4]).
1989 Detsembris käivitasid Andrus Suitsu ja Tarmo Soodla esimese FIDONETi postkasti Eestis. 1990 Kevadel lülitus Eesti FIDONET Soome kaudu ülemaailmsesse FIDO võrku. Augustis alustasid interneti elektronposti kasutamist esimesed inimesed Küberneetika Instituudis.
Enter story info here
Juku arvutiklass
Autor(id): Ülo Kaasik, Jüri Kiho, Mare Koit Kujundaja: Ants Säde Kirjastus: Valgus Linn: Tallinn Aasta: 1990 Originaalkeel: ISBN: 5440004475 Lehekülgi: 264 Sisu: kasutatud raamat, kaaned veidi kulunud, sisu korras Raamat laiale lugejaskonnale programmeerimisalaste algteadmiste omandamiseks. Teost saab kasutada ka abivahendina informaatika õppimisel. Programmeerimise põhimõistet – algoritmi – tutvustatakse olustikuliste näidete varal; programmeerimise põhitõdesid selgitatakse lihtsate liikurteostite vaatlemisega. Arvutiprogrammide koostamise näidetena lahendatakse mitmeid programmeerimise raudvarasse kuuluvaid ülesandeid. Lõpuks tutvustatakse lühidalt veel põhilisi programmeerimiskeeli PASCAL ja BASIC.
Eesti koolidesse hakkasid arvutid jõudma 1980-ndate lõpus. Üheks esimeseks koolide arvutiseerimise projektiks oli Eestis toodetud personaalarvuti JUKU. Esialgu kasutati personaalarvuteid programmeerimise õpetamiseks, hiljem lisandus sellele kontoritarkvara õpetamine.
Koos personaalarvutite riistvaraliste võimaluste paranemisega hakati 1990-ndate alguses looma multimeediapõhist õpitarkvara, mis sisaldas lisaks tekstimaterjalile fotosid, heliklippe, interaktiivseid teste jne.
1991. aastal mindi järjekordselt üle uutele õppekavadele. Hakkas kehtima kolm erinevat õppekava varianti matemaatikaõpetajate ettevalmistamisel. •Keskkooli matemaatika ja informaatika õpetaja – õppeaeg 5 a •Põhikooli matemaatika õpetaja – õppeaeg 4 a •Keskkooli matemaatika ja põhikooli füüsika õpetaja – õppeaeg 5 a Esimene nimetatud õppekavadest andis ka informaatika õpetaja kutse.
1. Tartu Ülikoolis, Eesti Biokeskuses ja ajalehes Postimees tehti TCP/IP protokolli esimesed katsetused. UUCP side jõudis kooli:Tartu I Keskkool hakkas kasutama elektronposti. 2. Eesti Teadusnõukogu moodustas oma 24.oktoobri 1991 otsusega (par 16) Eesti teaduse ja hariduse arvutivõrgu ESTNET juhatuse, kuhu kuulusid U.Agur (Eesti Informaatikanõukogu, Eesti Informaatikafond, Eesti Teadusnõukogu), A.Kallikorm (Tartu Ülikool), R.Küttner (Tallinna Tehnikaülikool), P.Saari (Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusfondi Nõukogu) ja A.Wõrk (Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Informaatikanõukogu). [Allikas: Eesti Teadusnõukogu esimehe A.Köörna kiri 31.05.1993 EV kultuuri- ja haridusministrile]
26.märtsKäivitus esimene TCP/IP ühendus Eesti ja muu maailma vahel. TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) ja Rootsi Kuningliku Tehnikaülikooli (KTH) vahel pandi tööle 64 kbit/s satelliidiühendus. KBFI arvutivõrgu moodustasid KTH-st laenatud CISCO AGS ruuter, MAC ja SCO Unixiga arvuti. Ühenduse käivitamise juures viibisid Andres Bauman, Jaak Lippmaa, Toomas Kadarpik, Johnny Eriksson (KTH), Rolf Ingelstam (Swedish Space Corporation - SSC) ja Marcus Selin (SSC).
1. Põhjamaade Ministrite Nõukogu alustas abiprojektiga BALTNet. 2. Tallinna Tehnikaülikooli arvutivõrgud ühendati Internetiga. 3. Riias toimus BALTNet seminar, kus esinesid lektorid Põhja- ja Baltimaadest. 3. Aprill-maiKultuuri- ja haridusminister P.-E. Rummo algatas arutelu hariduse ja teaduse andmesidevõrgu teemal. 5. Tartu Ülikooli Raamatu/kogus käivitati Eesti esimene WWW server. TÜ Arvutuskeskuses töötasid Soomest kingiks saadud VAX 8650 ja üks suurem IBM. Lisaks oli Informaatika instituudil ka 1 Sun3 - esimene personaalne tööjaam. [Allikas: J.Vilo märkus E-listis 1993] 6. 1.juuniKultuuri- ja haridusminister moodustas oma käskkirjaga nr 126 Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgu Nõukogu järgmises koosseisus: Veiko Jürisson (esimees; KHM kantsler), Tiit Laasberg (aseesimees; KHM teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja), Jaak Aaviksoo (Tartu Ülikooli prorektor), Rein Küttner (Tallinna Tehnikaülikooli prorektor), Jaak Lippmaa (TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi nooremteadur), Jaak Penjam (TA Küberneetika Instituudi osakonnajuhataja), Peeter Saari (Eesti Teadusfondi Nõukogu esimees), Richard Villems (Tartu Ülikooli Biokeskuse direktor). Nõukogu sai ülesande esitada 17.juuniks ettepanekud Eesti hariduse, uurimistöö ja ülikoolide andmeside võrgu edasiarendamiseks. 7. 7.juuni Toimus Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgu Nõukogu koosolek, kus osalesid Veiko Jürisson, Tiit Laasberg, Jaak Aaviksoo, Kunder Kulli, Rein Küttner, Jaak Lippmaa, Jaan Penjam, Peeter Saari, Richard Villems. Nõukogu hinnangul ei olnud ESTNET talle pandud lootusi täitnud. Nõukogu pidas vajalikuks EENeti loomist, arutas põhikirja projekti ning tegevdirektori kandidatuuri. Otsustati saata asutustesse kirjad palvega määrata esindajad EENeti juhatusse. 8. 8.juuni Teaduste Akadeemia presiidiumi istungi ajal toimus ESTNET koosolek. ESTNET juhatus otsustas ESTNETi laiali saata. (sama nime - ESTNET - hakkas oma sidevõrgu tähistamiseks hiljem kasutama sidefirma EsData Ltd) 9. 11. augustKultuuri- ja haridusminister andis välja käskkirja nr 180 riikliku mittetulundusliku organisatsiooni EENet asutamise kohta ja kinnitas EENeti põhikirja. Juhatuse esimesse koosseisu kuulusid Veiko Jürisson (Kultuuri- ja Haridusministeeriumi kantsler), Tiit Laasberg (Kultuuri- ja Haridusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja), Enok Sein (EENeti direktor), Jaak Aaviksoo (Tartu Ülikooli prorektor), Rein Küttner (Tallinna Tehnikaülikooli prorektor), Jaak Lippmaa (TA KBFI esindaja), Ants Wõrk (TA Küberneetika Instituudi asedirektor), Richard Villems (Eesti Biokeskuse direktor), Peeter Saari (Eesti Teadusfond), Ustus Agur (Eesti Informaatikafond) ja Heikki Kübbar (Eesti Telefon). 10. 14.septemberToimus EENeti juhatuse I koosolek, kus osalejad valisid V.Jürissoni juhatuse esimeheks ja soovitasid nimetada E.Seina EENeti direktoriks. Arutati üldist arengukava. 11. 1.oktooberEENeti esimeseks töötajaks sai tegevdirektor Enok Sein. 12. 21.oktooberEENet registreeriti Eesti Vabariigi ettevõtteregistris registrinumbri 24043281 all. 13. 25.oktooberTartu Ülikool deklareeris oma huvi olla EENeti tugiasutus. 13. November Tööd alustas Tallinn-Riia 64kbit/s maakanal EsData ja LATNeti vahel. EENeti kasutajad esialgu seda kanalit ei kasutanud. Kanali eest maksis Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
vabariiklikul arvutihankekonkursil osaledes sai kool viis MicroLink IBMtüüpi 386-tüüpi arvutit.
1. Riigieelarve seaduse kohaselt oli EENeti eelarve 1.03 miljonit krooni. 2. Eestis oli Internetti aasta alguses püsiühendatud 341 arvutit. 3. 03.veebruar Loodi EENeti WWW server: http://www.eenet.ee 4. 28.veebruar Toimus EENeti juhatuse II koosolek, kus vaadati läbi akadeemiliste asutuste esitatud andmesidealane teave. 5. Aprill EENet käivitas Eesti koolide serveri aadressiga http://www.edu.ee/. See oli seitsmes veebiserver Eestis. E-posti kasutas 33 Eesti kooli - vt E-LISTi kirjast ekstraheeritud koolide nimekiri. 6. 1.juuni Kokku oli võrgus 659 püsiühendusega arvutit; Internetis olid 15 haridus- ja teadusasutust, 8 valitsusasutust. Ca 60 kooli kasutasid elektronposti. Toimis 11 eesti-sisest USENET uudisgruppi (ee.arvutid.teated, ee.arvutid.unix, ee.arvutid.vestlus, ee.elist, ee.estnet, ee.koolid, ee.logo, ee.jutupaunik, ee.prog, ee.simuvere, ee.salasimu). 1.oktooberEestis oli Internetti püsiühendatud 1014 arvutit. OktooberInformaatikanõukogus valmis "Eesti informaatika arengukava aastani 2000". Valitsus ega Riigikogu seda ei arutanud. Kultuuri- ja haridusministri käskkirjaga moodustati Kultuuri- ja Haridusministeeriumi infotehnoloogia rakenduskomisjon. 14.oktooberEENet võeti vastu Kesk- ja Ida-Euroopa akadeemiliste võrkude katusorganisatsiooni CEENet (http://www.ceenet.org/). Toimus CEENeti juhtkomitee II koosolek. 15.novemberLoodi raadiolink Tallinna Tehnikaülikooli ja Küberneetika Instituudi vahele. 23.novemberToimus EENeti juhatuse IV koosolek, kus kuulati 1994.a. 11 kuu aruannet, arutati Põhjamaadega sõlmitavaid sidelepinguid ja tutvuti TIX-LAN põhimõttega. Tallinna Pedagoogilise Ülikooli esindaja kutsutakse juhatuse koosolekutele vaatlejana. 12.detsemberTallinna Kaugejaamas käivitati erinevate võrkude neutraalne ühenduspunkti TIX-LAN. 22.detsemberSõlmiti transiidileping NORDUnetiga 1994. aasta jooksul tehtud muud tööd olid: Kõrgkoolide ühenduste ehitamine (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool) Magistraalliinide projekteerimine, väljaehitamine Tallinnas ja Tartus UUCP värava käivitamine Tartus Infoserverite käivitamine (WWW, Gopher, WAIS, Whois, ftp, listserver) Esimene püsiühendatud kool: Tallinna 43. Keskkool hakkas kasutama TCP/IP sidet ning sinna loodud sissehelistamiskeskusse said UUCP seansse luua teised koolid. Koostöös Riigikohtu ja Tartu Ülikooliga ehitati 2Mbit/s kiirusega püsiühendus EENeti kontoris asuvasse sidekeskusse. Algas osalemine europrojektides.
EENet käivitas Eesti koolide serveri aadressiga http://www.edu.ee/. See oli seitsmes veebiserver Eestis. E-posti kasutas 33 Eesti kooli - vt E-LISTi kirjast ekstraheeritud koolide nimekiri. [Allikas]
Riigieelarve seaduse kohaselt oli EENeti eelarve 1.2 miljonit krooni. Aasta alguse seisuga oli Eestis Internetti ühendatud ca 1500 arvutit, 100 kooli kasutas elektronposti, käivitatud oli ca 20 WWW serverit. Väliskanalitena töötasid 64 kbit/s satelliit KBFI-KTH, 64kbit/s Helsinki, 64kbit/s Riia. TIX-LANi kaudu olid ühendatud EENet, Funet, Crebit, Eesti Telefon, EsData.
Eesti e-postivõimeliste koolide arv jõudis sajani.
1996 Aasta alguse seis: Riigieelarve seaduse kohaselt oli EENeti eelarve 1.406 miljonit krooni. Sissehelistamiskeskused töötasid Tallinnas ja Tartus, vähemal määral oli sissehelistamine võimalik Jõhvis ja Kärdlas. Püsiühendust kasutas 3 üldhariduskooli; sissehelistamist ca 120 kooli. Kasutusel olid järgmised riigisisesed sidekanalid: Tallinn-Tartu 256kbit/s, Tallinn-Jõhvi 64kbit/s, Tallinn-Kärdla 64kbit/s, Kärdla-Kuressaare 28kbit/s, Tallinn-Pärnu 64kbit/s, Tallinn-Viljandi 64kbit/s, Tallinn-Haapsalu 19.2kbit/s. EENeti osalemise tõttu projektis 'PHARE 1994 R&D Networking' finantseeris Euroopa Komisjon akadeemilisi välisühendusi Tallinn-Helsinki (256kbit/s) ja Tallinn-Riia (64kbit/s). Lisaks EENetile olid oma väliskanalid Data Telekomil (64kbit/s Eunet Finlandi kaudu EuNetti), EsDatal (64 kbit/s Datanetti /Soome Tele/), Microlink Onlinel (128kbit/s Eunet Finlandi kaudu EuNetti) ja Uninetil (128kbit/s aasta algul, hiljem 256kbit/s Global Sprintlinki). Kultuuri- ja Haridusministeerium jagati valitsuse määruse alusel eraldi Kultuuriministeeriumiks ja Haridusministeeriumiks. EENet jätkas Haridusministeeriumi haldusalas.
1996. aastast toimub täiend- ja tasemekoolitus TÜ avatud ülikooli raames. Instituudi vanemmetoodik Tiina Lasna aktiivsel juhtimisel ja organiseerimisel on sellel alal tehtud mahukas töö: informaatikaõpetajate kaheaastane kutsekursus (1996 – 2006), õpitarkvara kursused erinevate ainete õpetajatele, süsteemiadministraatorite kursused (6 moodulit), teadmiste kontroll arvutil, arvutid koolimatemaatikas (6 moodulit), kaugkoolituskursused WebCT keskkonnas, õpiprogrammi T-algebra maakondlike koolitajate koolitus.
1996. aastal loodi kasvatusteaduste osakonna juurde Haridustehnoloogia keskus (HTK), mis 2006. aastal toodi üle Informaatika osakonna juurde ning seda juhib Mart Laanpere.
"Tiigrihüpe" on Eesti riiklik projekt, mille raames suunati suuremahulised investeeringud arvutusvõimsuste suurendamisele ja andmesideühenduste arendamisele, rõhuga hariduse infrastruktuuri parandamisel.[1] Projekti algatasid 1996. aastal Eesti toonane saadik USA-s Toomas Hendrik Ilves, ning Jaak Aaviksoo. Ametliku käigu andis projektile 21. veebruaril 1996 Eesti president Lennart Meri. Esimene rahaeraldis nähti ette 1997. aasta riigieelarves.
Riigieelarve seaduse kohaselt oli EENeti eelarve 1.517 miljonit krooni. TIX-LANi kaudu olid ühendatud EENet, Uninet, Funet, Crebit, Eesti Telefon/EstpakData, EsData, Microlink Online, Data Telecom.
Asutati Tiigrihüppe sihtasutus, mis oli loodud koordineerima täpselt aasta eest välja kuulutatud Eesti totaalarvutiseerimise ehk tiigrihüppe programmi. Hiljem Tiigrihüpe distantseerub informaatikast kui eraldi õppeainest ja võtab suuna IT integratsioonile ja rakendamisele teistes ainetes. Eestis tekivad Infojuhi ameti (arendusdirektor või hooldustehnik?) ja maakondlikud töörühmad
Üks projekti tähtsamaid tulemusi oli kõigi Eesti koolide ühendamine internetti[2],mille käigus rajati enamikku koolidest arvutiklass ning lõpetati UUCP-tehnoloogia kasutamine. Ühtaegu vahetati koolide arvutipark välja IBM PC-de vastu. Nõukogude võimu järgseil aastail oli püsinud tehnoloogiline lõhe Eesti ja Lääneriikide vahel, 1990. aastate keskpaigani leidus koolides veel 8-bitiseid arvuteid operatsioonisüsteemiga CP/M.[3][4]
1999. aastal avati koostöös Haaspalu Kolledžiga infotehnoloogia eriala. Esimesel semestril õppisid üliõpilased Tallinnas, seejärel jätkus õppetöö Haapsalus. Kolledž on pakkunud ja pakub kõrgharidust järgmistel erialadel: Klassiõpetaja (avati õppeaastal 1998/1999) Infotehnoloogia (õpe toimus õppeaastatel 1999/2000-2002/2003) Informaatika (õpe toimus õppeaastatel 2001/2002 – 2006/2007) Rakendusinformaatika (avati õppeaastal 2006/2007) Haldus- ja ärikorraldus (avati õppeaastal 2002/2003 ) Riigiteadused (õpe toimus õppeaastatel 2003/2004, 2004/2005 ja 2006/2007) Pedagoogiline nõustamine (õpe toimus õppeaastatel 2004/2005 ja 2005/2006) Tervisejuht (avati õppeaastal 2008/2009 ) Liiklusohutus (avati õppeaastal 2009/2010 ) Käsitöötehnoloogiad ja disain (avati õppeaastal 2010/2011)
2001. aastal moodustati iseseisev informaatika osakond. Võeti vastu esimesed üliõpilased infotehnoloogia (multimeedium ja õpisüsteemid) magistriõppesse ning infotehnoloogia juhtimise magistriõppesse
2003. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased informaatika õpetaja, infojuht magistriõppesse.
Õpitarkvara hakkas Eesti koolidesse jõudma 1990-ndate lõpus Tiigrihüppe ja Phare ISE projektide toel. Tol ajal levitati õpitarkvara enamasti CD-ROM plaatidel. Mõned tuntumad näited sellisest õpitarkvarast on keeleõppetarkvara “EuroPlus+ Reward” ning keemiatarkvara “The Chemistry Set”. Selline õpitarkvara sisaldab kindlal teemal lugemismaterjale, harjutusi, heli- ja videoklippe ning töölehti, mille abil õpilased saavad tunnis programmi kasutada.
Tiigrihüppe Sihtasutus oli EESTI sihtasutus, mis 2013. aastal sai Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) struktuuriüksuseks[1]. HITSA üksusena kannab see nime HITSA Innovatsioonikeskus[
Informaatika õppeaine asemel ainekavas läbiv teema ‘IT ja meedia" 11 kohustuslikku IKT pädevusnõuet põhikooli lõpetajale, samad kehtisid kuni 2005 ka gümnaasiumi lõpul. Muudatuse tulemusel teostatakse IKT katselised tasemetööd 2002-2005.
We'd love to hear from you. Please send questions or feedback to the below email addresses.
Before contacting us, you may wish to visit our FAQs page which has lots of useful info on Tiki-Toki.
We can be contacted by email at: hello@tiki-toki.com.
You can also follow us on twitter at twitter.com/tiki_toki.
If you are having any problems with Tiki-Toki, please contact us as at: help@tiki-toki.com
Close